Andrus Kivirähk
Auteur van De man die de taal van de slangen sprak
Over de Auteur
Werken van Andrus Kivirähk
L'homme qui savait la langue des serpents 1 exemplaar
Listopadowe porzeczki 1 exemplaar
Looming 1/2016 — Medewerker — 1 exemplaar
Talupojad tantsivad prillid ees : näidend kahes vaatuses viiele mees- ja kolmele naisnäitlejale (2021) 1 exemplaar
Sügise teistmoodi lood 1 exemplaar
Õlle kõrvale 1 exemplaar
A Brave Woman 1 exemplaar
Tagged
Algemene kennis
- Gangbare naam
- Kivirähk, Andrus
- Officiële naam
- Kivirähk, Andrus
- Geboortedatum
- 1970-08-17
- Geslacht
- male
- Nationaliteit
- Estonia
Leden
Besprekingen
The Man Who Spoke Snakish door Andrus Kivirähk
A folk tale about a boy who can speak "snakish" which lets him command animals, but at the same time it's about how times change, how beliefs shape the world and cause strife between people, and how everything eventually ends.
Müstiline ja maagiline “Liblikas”
On hästi teada, et meie armastatud esikirjanikul on kaks suurt kirge: biograafiad ja mütoloogia. Ühte- või teistpidi puudutab pea kõik tema sulest ilmuv neid kahte valda. “Liblikas” on need aga nii orgaaniliselt ühte põimunud, et arusaamine, kust läheb elu- või teatrilugu üle muinaslooks, on täiesti võimatu.
Estonia varalahkunud tantsijanna Erika Tetzky lugu, jutustatuna tema kolleegi ja abikaasa August Michelsoni suu läbi, on hingekriipivalt õrn ja samal ajal nii humoorikas, et paneb suure häälega naerma. Tegemist ei ole vaid Erika ja Augusti looga − liblikas on selles loos kujund, mis tähistab ka noort, äsjavalminud ja natuke pöörast teatrit. Eks ole ju iga teater oma trupi nägu. Need kaks liblikat, noored, veel ajatud ja õnnelikud, lendlevad ja laperdavad, ja neist leiab rasketel aegadel lootust ja lohutust kogu Eesti rahvas. Kuid hall koer ei kao kuhugi, luurab ümber liblikate ning ikka ja jälle langeb trupist keegi tema ohvriks. Ometi jätavad kõik, kes Estoniast lä'evad, endast midagi maha − majja ja kaaslastesse, nii et Estonia jääb püsima kõigest hoolimata.
Lõpetada tahaks Peeter Sauteri sõnadega: “Eks Kivirähki raamatud ole väga lahedad lugeda, aga mine sa võta kinni, millest nad õigupoolest on. On’s nad elust enesest, mis on tõsi igavest? Mina ei tea.”
Mina ka ei tea. Aga oi kui hea on lugeda!
… (meer)
On hästi teada, et meie armastatud esikirjanikul on kaks suurt kirge: biograafiad ja mütoloogia. Ühte- või teistpidi puudutab pea kõik tema sulest ilmuv neid kahte valda. “Liblikas” on need aga nii orgaaniliselt ühte põimunud, et arusaamine, kust läheb elu- või teatrilugu üle muinaslooks, on täiesti võimatu.
Estonia varalahkunud tantsijanna Erika Tetzky lugu, jutustatuna tema kolleegi ja abikaasa August Michelsoni suu läbi, on hingekriipivalt õrn ja samal ajal nii humoorikas, et paneb suure häälega naerma. Tegemist ei ole vaid Erika ja Augusti looga − liblikas on selles loos kujund, mis tähistab ka noort, äsjavalminud ja natuke pöörast teatrit. Eks ole ju iga teater oma trupi nägu. Need kaks liblikat, noored, veel ajatud ja õnnelikud, lendlevad ja laperdavad, ja neist leiab rasketel aegadel lootust ja lohutust kogu Eesti rahvas. Kuid hall koer ei kao kuhugi, luurab ümber liblikate ning ikka ja jälle langeb trupist keegi tema ohvriks. Ometi jätavad kõik, kes Estoniast lä'evad, endast midagi maha − majja ja kaaslastesse, nii et Estonia jääb püsima kõigest hoolimata.
Lõpetada tahaks Peeter Sauteri sõnadega: “Eks Kivirähki raamatud ole väga lahedad lugeda, aga mine sa võta kinni, millest nad õigupoolest on. On’s nad elust enesest, mis on tõsi igavest? Mina ei tea.”
Mina ka ei tea. Aga oi kui hea on lugeda!
… (meer)
This book is unlike anything else I've ever read. It is a vividly painted, grotesque, and tactile tale that skewers and parallels the nostalgic traps of blind tradition it portrays. I enjoyed most of it immensely, and I'm curious how much was the author's own creation, and how much is rooted in Estonian folklore. I would be interested in reading more translations of Kivarahk's work.
Every time the irresistibly seductive nature of bears came up, I giggled aloud.
Every time the irresistibly seductive nature of bears came up, I giggled aloud.
Inventive and delightful story that takes on a real contemplation of history and meaning. I wouldn't call it a fairy tale, there's too much associated with that phrase that doesn't fit, maybe a parable or allegory. It's wild and quirky and heart-breaking. I got my copy from the library, and if I'm not the first to check it out, then the previous reader left it in pristine condition. I'm sad to think how many people haven't found it yet.
Lijsten
Prijzen
Misschien vindt je deze ook leuk
Gerelateerde auteurs
Statistieken
- Werken
- 62
- Leden
- 781
- Populariteit
- #32,597
- Waardering
- 4.0
- Besprekingen
- 31
- ISBNs
- 106
- Talen
- 12
- Favoriet
- 4